10.11 Angers-i kohale jõudmine
Tere! Olen Laurette ja minuga koos on Angersis ka Jessica, oleme EV222 kursuse õpilased ning viibime vahemikus 10.11-16.12 Angersis, Prantsusmaal.
Teekond meie majutuseni oli päris keerukas ja stressirohke... nimelt alustasime oma teekonda Tallinna lennujaamast, kus saime kenasti oma kohvrid antud ning turvakontrolli läbitud. Esimene lend Frankfurdi lennujaama sujus kenasti ning sealt edasi otsisime ülesse järgmise värava, et suunduda Nantes-i lennujaama. Lennul FRA-NTE oli lennuk palju väiksem, aga vaade oli ilusam, sest taevas muidu oli pilvine, kuid sel ajal hakkas päike vaikselt loojuma ja need värvid olid nii kaunid! Jõudsime lennujaama ja ootasime oma kohvreid ning sealt kõik pihta hakkaski...minu kohver tuli väga kahjustatuna tagasi, puudu oli kaks ratast ja kohvrist jupp, lisaks palju pragusid. Ei osanud kohe midagi sellega ette võtta, püüdsin oma 20-kilost suurt kohvrit lihtsalt käes tassida. Lennujaam oli pisike ja polnudki kuskile mujale minna kui otse õue. Otsisime siis Google mapsi abiga üles, kuhu peame edasi liikuma ning jõudsime ühe bussi peale, mis meid rongijaama viis. Sõitsime sellega ligi 20 min, aga millegi pärast oli bussi hind inimese kohta 10eur??, pärast kooli direktorilt küsides sain teada, et see pole normaalne ja buss oleks pidanud tasuta olema. Niisiis jõudsime lõpuks ometi rongijaama ning hakkasime õiget kohta otsima, kust meie rong läheb. Pidime veel ennem pileti ostma, millega nägime ka natuke vaeva, sest seal oli vaja mingid andmed veel ära täita. Lõpuks jõudsime rongi (ka mina oma veel katkisema pagasiga), rong oli kahekorruseline ning seal oli ligi 20 vagunit. Meie kohad olid 17-ndas vagunis ja kohad 101, 102, kuid õues oli pime, meie väsinud ja mitte midagi ei saanud aru, seega olime siis valedel kohtadel ja päris kaua otsisime oma istmeid taga. Ühel hetkel inimeste abiga vist leidsime ka oma õiged istmed ülesse ja sõitsime Angers Saint-Laud rongijaama. Õnneks ei maganud me oma peatust maha ning saime õigel ajal rongist välja, kuid seal oma kohvrit tassides vigastasin oma paremat kätt, mis hakkas veritsema, seega pidin edasi oma kohvrit lihtsalt lohistama (see oli vahepeal veel rohkem katki läinud - veel üks ratas tuli otsast, sang tuli ära ja külgedelt lendas juppe ära). Kutsekooli direktor Florence ootas meid algselt autos, kuid minu kõne peale tuli siis meile natuke vastu nii, et jõudsime kenasti autosse. Terve tee lennujaamast kuni sinna autoni sain enamus inimestelt tähelepanu ja ma lihtsalt loodan, et äkki minu õnnetus tegi kellegi päeva paremaks, tuues neile naeratuse näole. Lõppude lõpuks jõudsime me oma majutusse!! Perenaine ei räägi eriti inglise keelt, seepärast direktor meiega kaasa tuligi. Saime omavahel valida endale toad ning meie õnneks oli perenaine valmistanud meie mõttes ühepajatoidu suppi, mida saime veel hilisõhtul süüa, sest poodi ei jaksanud enam minna ja ei tea kas oleks saanudki ning kõhud olid päris tühjad. Söök oli maitsev ning ka toad seest väga kenad ja mulle nii meeldib see sisustus ja stiil! Omanikul on ka kass, kellele meeldib tubades ringi käia, kuid meil soovitati uksi kinni hoida. Saime veel õhtul pesus käia ning seejärel magama heita. Küll see oli üks sündmusterohke ja meeldejääv päev. Esmaspäev |
Esimene esmaspäev ehk täna on meil Prantsuse riikliku püha tõttu vaba päev, seega plaanisime Jessicaga minna poodi toiduoste tegema, võib-olla ka niisama linnapeale jalutama, vaatama minna ja lihtsalt kogu seiklemisest enne homset tööpäeva puhata. Homme 7.30 peame olema tööriietes ja valmis minema töökohta, millest hetkel veel midagi ei tea. Eks siis varsti saan ka rohkem töö kogemustest rääkida:)
Kommentaarid
Postita kommentaar